Skip to content 
Ühesõnaga, kõik kes te olete tänaseks oma tee Nõmmele Pasta Heavenisse leidnud, siis te juba ilmselt teate, et meil majakese ees saab 30 minutit parkimiskellaga parkida. Kes veel meil külas pole käinud – siis ärge jumala eest parkimiskella unustage eks!
Mina olin paar nädalat tagasi jälle Tallinnas asju ajamas – no eesmärk oli, et hommikul Tartust start ja siis Tallinnas kõik sõidud ja asjad ajada ja õhtuks veel tagasi lastele unejuttu lugema. Super plaan ja tavaliselt töötab ka.
Kusjuures kõik oligi päris timm, pooled toimetused olid juba tehtud kui mõtlesin, et nats nüüd on vaja Pasta Heavenis meilidele vastata ja arvutis asju ajada. No ja nagu needus, siis sellel ühel korral unustasin selle põhilise – parkimiskella (kusjuures ma päris ausalt panen alati tavaliselt parkimiskella).
Tiksusin majas sees kohvitassi ja arvuti taga kui nägin kahte ametnikku. No jah, ametnikku, sest neil olid mingid vormid seljas aga ma ei suutnud täpselt aru saada, et kes ja kust nad täpselt on – patseerisid ja uurisid seal usinalt mu auto ümber. Jap, ja just täpselt sel hetkel meenus, et seda kella seal auto peal praegu ei ole. Okei, mis seal siis ikka. Läksin kohe õue, olin viisakas, teretasin ja kohe palusin vabandust, et ma tõepoolest unustasin parkimiskella panna sellel korral ja ütlesin, et ma alati – nagu alati tavaliselt ikkagi fikseerin parkimise algusaja.
Ma ei mäleta kas ma “tere” sain neilt vastu või ei kuid esimese asjana küsis üks neist – naisterahvas minult, et kas ma töötan siin vä? Ma ütlesin jah, et see on minu koht siin ja käin siin palju asju ajamas. Sain vastu: “ahah, et ise olete siis klaasile pannud parkimisinfo ja ise ka sellest ei oska üldse kinni pidada!”
Ma olin madalam kui muru, sest noh jah, nii oli. Ega ta nagu midagi otseselt valesti ei öelnud ka nagu. Vabandasin veel mitu korda väga alandlikult ja siis küsisin, et mis siis nüüd edasi saab. Ise samal ajal proovisin meenutada, et kas ma üldse tean kui suur summa see trahv valesti parkimise eest olla võib. Seesama proua ütles mulle: “Nüüd sa lähed võtad oma autovõtme ja siis sõidad minema ja ma saan protokolli märkida, et sa lahkusid sündmuskohalt!”
???
Vaatasin talle vist kolm sekundit maru juhmi näoga otsa ja proovisin aru saada, et mida ta mulle just ütles. Et sõitku ma minema – otsigu uus parkimiskoht ja meil on all good. Hoiatus saadud. Või siis, et saan trahvi valesti parkimise eest ja siis veel kriminaalkaristuse sündmuskohalt lahkumise eest.
Kuna proua oli nii tõre ja vihane, siis ma igaks juhuks täpsustusi küsima ei hakanud. Nagu kuulekas kodanik ikka, kõndisin sisse võtmete järele. Tagasi tulles mõtlesin, et ma ikka korra proovin veel suhelda ja asjast täpsemat aimu saada. “Vabandust aga kas te oskaksite mulle nõu anda, et kuhu ma võiksin edaspidi oma auto siinkandis parkida kui veidi pikemaks ajaks asju ajama tulen? Ma tegelikult olen üldse Tartust pärit ja ausalt ei tunne seda kanti veel eriti üldse.”
Täiesti pekkis. Ma ei tea miks ma oma keelt hammaste taga ei hoidnud. Igatahes sain vastuseks ülivihase “Aga miks sa arvad, et mina üldsegi kohalik olen??? Sul on autol rattad all – vurr-vurr-vurr sõida ja otsi ise endale parkimiskoht!”
Nagu mida pekki – kes niimoodi suhtleb? Noh, vabandust, et üldse midagi küsisin. Mul on lihtsalt nii hea meel, et Tartus ma veel õnneks selliseid ametnikke kohanud ei ole. Et siis ärge igaks juhuks kunagi parkimiskella unustage eks 
Tallinnlased – jagage kogemusi. Kas teil on olnud kokkupuuteid mupoga?
